Loovusnädal
Selle aasta Loovusnädal toimub 26-30 märtsini, toetajaks aastatepikkune sõber Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Loovusnädala maht on külaliste osas tavapärasest väiksem: saksa loovterapeut Tanja Franke ja eesti preester Kati Kolk.
Täpsem info >>>http://rosma.edu.ee/wp/selts-loovusnadal/
Külli Volmer 53022793
Vanemate Kooli VII tund toimub 28.03.2012 algusega kell 18.00.
ÜLESTÕUSMISPÜHAD
SAVITÖÖ
Täpsemat infot vaata >>> http://rosma.edu.ee/wp/vanemate-kool/
Võtsime koos Evelin Ilvesega ette ilmatu pika teekonna Põlvamaale, et näha, kuidas üks lihtne Eesti kool pakub lastele iga päev lõunaks seto-mekki mahetoitu. Kusjuures kokad on seal noored seto naised, kelle Kolme Sõsara Hõrgutised ongi selle imeloo aluseks.
Teles nähtud Jamie Oliveri pingutused õpetada Briti koolilapsi taas värsket tervislikku toitu hindama olid humoorikad ja ehmatavad. Eriti kummalised tundusid kaadrid lapsevanematest, kes oma “nälgivatele” võsukestele kooli aia vahelt kartulikrõpse ja hamburgeri-kotte smugeldasid. Nali naljaks, ka Põlvamaal Rosma külas asuva väikese Johannese kooli ja lasteaia lapsed olid mullu sügisel, kui kool kohalikule mahetoidule üle otsustas minna, ärevil — et kui nood seto õed oma tervisliku söögikraamiga tulevad, kas siis saabki enam kõhu täis?
Kolm Visseli-sõsarat
“Kümme aastat tagasi ei osanud Triin (33) peale tangu-kartulipudru mingit sööki teha,” viskab kolmest seto Visseli-sõsarast keskmine, Tartu Ülikooli sotsioloogiadiplomiga Kerti (31), kes ainsana neist on lapsest saadik kirglikult kokanud.
Kui Triin siirdus Tartust diplomeeritud ajaloolasena Setomaale, enda sõnul puhtast romantikast, pidas Kerti Tallinnas Hansapangas veel natuke vastu, ent mitte pikalt. Niipea kui avanes võimalus Võru maavalitsuses arendusnõunikuna tööd saada, pühkis ta pealinna tolmu jalgelt.
Ja kui ka noorim õeke Kadri (26) pärast Viljandi Kultuuriakadeemia tekstiilieriala lõpetamist kodusele Võrumaale tagasi tuli, oligi aeg küps kolmekesi midagi uut ja teistmoodi teha.
“See oli 2007. aastal Seto Kuningriigi päevade aegu, kui otsustasime spontaanselt, et võiks sinna oma telgiga kodus küpsetatud kooke ja pirukaid müüma minna,” jutustab Kerti õdede Suure Afääri algusest. “See oli nii põnev: nädal aega hommikust õhtuni küpsetamist, siis telgid, nõud, linad, lapsed kokku pakkida ja – minek!”
Nende tol ajal nii ebaharilikud spelta-, odra- ja rukkijahust küpsetised osutusid nõnda menukaks, et tasapisi hakkas tellimusi tulema. Järgmistel kuningriigi päevadel võõrustasid kolm seto sõsarat oma telgis juba riigijuhte. Siis tuli esimene suurem cateringi pakkumine. “Mõtle, 400 inimest, ANDRASe avaüritus… Ega me maavanemale öelnud, et pole enne sellist asja teinud. Ja et nõusid meil ka ei ole,” naerab Kerti ja seletab, kuidas ta kuu aega toda üritust ette valmistas ning miks kõik nõud Tartu taaskasutuskeskustest ühtäkki otsa said.
“Nojah, nõud on meil siiani kõik erinevad,” muigab Kadri ja sätib needsamad kirjude lilledega 1970-80ndatest pärit tuttavlikud tassid-taldrikud kooli köögi teelauale.
Suur mõttetöö ja kombineerimine
“Catering on koolilaste toitlustamise kõrval väga lihtne äri,” teeb põhiliselt Johannese koolis pliidi taga askeldav Triin äkki üllatava avalduse ja selgitab: “Kui sa ei lähe kergema vastupanu teed ning soovid lastele tõesti maitsvat ja tervislikku lõunat pakkuda, tähendab see suurt mõttetööd ja kombineerimist.”
Ka siin koolis anti varem kala-burgereid, viinereid ja makarone. “Menüü võib sama olla, aga toit selle taga täiesti erinev. Näiteks Nutridata (Tervise Arengu Instituudi netipõhine toitumisprogramm — toim) retseptides on borši retseptis puljongikuubikud, suhkur ja äädikas. Ma ei kasuta midagi sellist, need pole lastele tervislikud,” on Triin nõutu.
Omaküpsetatud leib tuli koolis paljudele lastele uudisena ning osale tundus lausa raske tööna täisteraleiba mäluda. Lapsed on kokale aus, vahel valus, aga samas ka õnnestav seltskond. Kui ei meeldi, öeldakse otse välja. “Kui sa aga näed, et mõni laps, ise paberõhuke, kes tõesti midagi peale kartulite ja palja makaroni ei söö — pole proovinud – tõstab esimest korda sinu ühepajatoidu või kalakastme üle huulte ning hakkab sööma… see on kõige õnnelikum päev!” Kolm õde on üks suur sära.
Mahedalt on võimalik
Kiikan vargsi enam kui saja-aastase palkmaja, meie tuntud haridustegelase Johannes Käisi sünnikodu tahatarre sisse seatud köögi poole, kus puudega köetud pliidi all hubiseb mõnus tuli. Puupliidi vastasseinas seisab terava kontrastina vilkuvate siniste silmadega kõigi profikokkade unistus – uhiuus kombiahi, mis aurutab, keedab, grillib ja küpsetab. See ahi tuli siia majja tänu tippkokkade jalgpallimatsil Chef’s Cup kogutud annetustele, laste omatehtud esemete müügitulule ning Leader-programmi rahastamisele.
Kuidas te seda kõike teete, küsin ei tea mitmendat korda, sest alatasa on kuulda väiteid, et pisku riigiraha eest polegi võimalik tervislikku koolitoitu valmistada. Ammugi kohalikku toorainet kasutades. Kannatlikult kirjutab Kerti mulle meilis veel kord üle: “Jah, meie lapsed söövad päris kala ja liha, kohalike talumeeste käest ostetud mahejuurikaid ja mune, Nopri talu piimatooteid, pruuni riisi ja makarone (me ei kasuta üldse valget suhkrut, jahu ega ka ühtki kuubikut või pooltoodet). Jah, me küpsetame ise juuretisega täisterarukkileiba, kord kuus teeme ka speltast saia. Kooki saab korra nädalas ja lasteaias jahvatatakse pudruhelbed igal hommikul ise teradest valmis…”
Uskumatu! Kerti lisab, et asjaajamise korraldamine, partnertalude leidmine on ühekordne töö, edaspidi on kõik lihtsam.
Ootamatult kööki astunud üheksaaastane Päikeriin, Triinu tütar, teatab sujuvalt jutu jätkuks, et nende endi karuäkkega rajatud põllulapil kasvatatud rukis ja speltanisu on nüüd nii kuiv küll, et nad saavad varsti veskisse jahu jahvatama minna ja siis… siis lubas emme neile kõigile õpetada, kuidas sellest leib saab. Neil lastel ei teki kunagi väärkujutelma, et toit tuleb tehasest.
Teises tempos kasvavad lapsed
Istume veel pikalt ümber köögilaua, räägime Waldorfi pedagoogikast, mida siin majas eelmist haridusministrit Tõnis Lukast tsiteerides “mahe-pedagoogikaks” nimetatakse. Sellest, et pöörase tempoga elus ei jaa lastele enam kasvamiseks aega, aga just seda tahetakse selles väikeses 47 kooliõpilase ja 28 lasteaialapsega hubases koolimajas pakkuda. Aega kasvada, märgata ilu ja aastaaegu, suhestuda looduse ja maailmaga. Aega, et kasvada inimeseks, kelle eesmärk pole karjääriredeli kõrgeimad astmed, vaid pigem olla õnnelik ning ka elu teises pooles terve ja rõõmus.
Mõistan, miks siia kooli tulevad lapsed ka 50 km tagustest kodudest, kokku 11 vallast. Ka suurematest linnadest on maale kolimise argumendiks saanud just Johannese kool ja lasteaed Rosmal.
Ent õed, kuidas te end ära toidate ja mis teid, hea hariduse, võimsa energia ja säraga inimesi, ühes sajandivanuses koolimajas kinni peab? “Kolme Sõsara Hõrgutised on meil ühine äri. Kadri koob vaipu, Kerti teeb tellimuse peale kooke, meil on lambad ja talu ja…” lausub Triin ning lisab, et talle on tugevaks toeks ka ökoehitajast mees. “Aga milleks me elame? Selleks, et maailm parem oleks! Kui me iga päev pingutame, teeme parima toidu, katame ilusti laua, oleme tänulikud, õpetame seda lastele päevast päeva… see jääb ju nendega kogu eluks. Me muudame nende maailma.”
Johannese kool Rosmal
Johannese koolon Waldorfi pedagoogikal põhinev õppeasutus, mis loodi 1989. aastal kodanikualgatuse korras. Koolil on kollektiivne juhtimine ning juhatus tasu ei saa. Mittetulundusliku haridusasutusena on õppemaks koolis 34 ja lasteaias 26 eurot kuus, suurem osa õppekuludest kaetakse riikliku kohatasu arvelt ja omavalitsuste eelarvest.
Oma 20 töötajaga on MTÜ Rosma Haridusselts Põlva valla üks suuremaid tööandjaid. Sellest hoolimata teatas Põlva linn 2012. aasta hakul, et kavatseb vähendada sealses lasteaias käivate linna laste eest makstavat kohatasu 50% võrra. Ilmekas näide laste ebavõrdsest kohtlemisest kohalikul tasandil. Innustavad kodanikualgatused, mida riigijuhid sõnades nii oluliseks peavad, võivad tegelikkuses sattuda omavalitsuste lühinägeliku poliitika tõttu haprasse seisu.
Pere ja Kodu, märts 2012
Et järgmisel talvel oleks lastel lasteaias ja koolimajas soe tule sinagi oma töökate kätega appi.
Võta laupäeval, 24. märtsil mõni sõber ja töökindad kaasa ning tule kella 11-st appi puid riita laduma.
Mida rohkem meid on, seda kiiremini valmis saame!
Vägesid juhatab Margus Tamm 5027430
Keel on see, millega saab inimesi
terveks ravida, aga ka hukatusse
tõugata
Läheneva emakeelepäeva puhul tuleb meile külla Evar Saar Võru Instituudist, kes räägib teemal “Võru sõnade päritolust”.
Kohtumine toimub 14. märtsil kell 12.15 Rosma koolimajas. Oodatud on kõik keele kõnelejad.
Kohtumiseni emakeelepäeval!
Eesti Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ja Viljandi Maavalitsus korraldavad 17 märtsil konverentsi “Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”.
Konverentsi juhtmõte on esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab. Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.
KAVA
Registreerumine: sydamegakool@gmail.com hiljemalt 9. märtsiks 2012
Konverentsil osalemine tasuta, korraldamist rahastavad Viljandi Maavalitsus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Konverentsi juhivad Meelis Sügis ja Katri Tammekand.
Meie kooli lapsevanemad otsustasid toetada õpetajate streikimist ning anda sel ajal ise tunde. Nii läks lastel koolipäev korda ja vanemadki said oma võimaluste piires avaldada toetust õpetajatele.
Tunniplaanis olid järgmised ained:
Igor Taro käis kuulamas ja filmimimas.
ERR: Rosmal õpetasid streigi ajal lapsi lapsevanemad from Rosma Kool on Vimeo.
Väike fotomeenutus ka – siin on 1.-2. klassi ökodisaini tund, kus vanadest särkidest said uued.
Põlvamaal tegutseva MTÜ Rosma Haridusseltsi lapsevanemad otsustasid toetada õpetajaid kõrgemate palkade püüdluses sellega, et annavad streigipäeval, 7. märtsil Rosma koolis vabatahtlikena ise tunde. Koostöös õpetajatega lepiti kokku streigipäeva tunniplaan.
„Streik ei ole meie nägemuses küll kõige konstruktiivsem suhtlemise vorm oma nõudmiste esitamiseks, ent kuna seekordne õpetajate streik on nii ulatuslik ja toob „ühe mütsi alla“ kokku kõik õpetajad eri koolidest üle Eesti, otsustasime seda toetada,“ selgitas Rosma kooli õpetajate kolleegiumi liige, muusikaõpetaja Riina Velmet. Otsust kergendas asjaolu, et vanemad pakkusid end ise selleks päevaks õpetajateks.
Waldorfkoolides teevad lapsevanemad kooliga igapäevaselt väga tihedat koostööd ja vanemate toetus annab Riina Velmeti sõnul hea võimaluse ka streigipäeval tavapärase koolielu jätkamiseks. „Meile õpetajatena tundub see hädavajalik ja normaalne, seepärast on meil ka väga hea meel vanemate vabatahtliku panuse üle kolmapäevase koolipäeva tunniandjatena,“ märkis ta.
Sisulised muutused haridusmaastikul saavad Velmeti sõnul toimuda ainult koostöös lapsevanematega ja loodame, et see streik aitab luua nii õpetajate kui vanemate seas laiemalt ühist eneseteadvust. „Lapsevanem on õpetajale kõige olulisem sisuline partner, kes saab kodanikuna panustada haridusmuutuste elluviimisse ning aidata tõsta ka õpetaja positsiooni ühiskonnas,“ lisas ta.
Streigipäeval näeb Rosma waldorfkooli tunniplaan ette, et põhitund toimub kõigil klassidel oma klassiõpetajatega ning edasi õpetavad vanemad.
Rosma kooli tunniplaan 7. märtsil:
1.-2. klassile annab meisterdamise ja ökodisaini tundi Mari Peetsalu
3.-4. klass on vanade ametite õppimise raames omale ehitusepohhiks Neitsijärvel palki langetamas koos klassi vanematega
5.-6. klassile õpetab Tihhon Tammes Kreeka kultuurilugu
7.-9. klassi meediaõpetuse tunni sisustab Erkki Peetsalu ja klassi koolipäeva lõpetab Kalev Kaarna teemal: Kuidas lahendada konflikti kodus ja “tööl”?
MTÜ Rosma Haridusselts on Põlva külje all Rosmal Eestis hariduse suurkuju Johannes Käisi sünnipaigas tegutsev mittetulundusselts, mis korraldab kodanikualgatuse korras loodud Rosma waldorfkooli ja lasteaia tegevust. Johannese Kool ja Lastead Rosmal on Eesti üks vanimaid ja kogenumaid waldorfkoole, omalaadne Kagu-Eesti piirkonnaülene kool, kuhu käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Rosma koolis õpib praegu 44 õpilast ja lasteaias käib 28 last.
Eelmisel aastal käivitus Põlva Energiakeskuses Regina Herodese eestvedamisel Tantsulabor, kus oli võimalik end vabaks tantsida ja laadida uut energiat. Energiakeskus kadus kuid soov Reginaga tantsida jäi.
Sellel neljapäeval kell 18.30-20.30 (edaspidi ehk üle nädala) on Johannese Kooli Rosmal eurütmiasaali oodatud kõik, kellel soov lahti raputada argipäevast ja leida endas uut jõudu läbi kõikvõimalike liikumiste. Juhendab loomulikult Regina Herodes. Kaasa joogipudel ja võimalusel võimlemismatt.
Regina soovitus: kui tuled tundi,püüa olla kohal siin ja praegu. Võta tundi kui puhkust ja võimalust edasi areneda. Häälesta enda keha ja vaim treeningule. Lase endast liigne vabaks ja keskendu praegusele hetkele. Väga oluline võtmesõna on tunnetus- kõiki samme ning harjutusi ei pea kaasa tegema ja iga osaleja saab valida endale sobiva tempo. Liikumist õpetatakse peamiselt parema ajupoolkera läbi st.tunnetuse ning intuitsiooni kaudu, et inimesed avaneks ja avastaks endas vaba, julge, loova, vägeva tantsija. Seega pole klassikaliselt õiget ega valet, pole vaja karta nn. valesid samme, sest neid pole olemas.
Rõõmsate kohtumisteni
Regina ja Kristi 5182631
Ootame teid taas
TERVE PERE KOOLI,
kus jagatakse innustavaid teadmisi ja kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ning suunamiseks, et kasvada rõõmsaks ning loovaks isiksuseks.
Laupäeval, 25. veebruaril kell 11.00-14.00 Võrus, Lembitu tn 2 II korrus (loovuskooli ruumes) toimub loengusarja
EELKOOLIEALINE LAPS kolmas loeng – vestlusring
MATKIMINE JA ÕPPIMINE
TELER JA ARVUTI
• Lapse areng läbi matkimise. Matkimisväärse eeskuju hädavajalikkusest. Mida omandab laps jäljendades. “Hundilapsed”
• Kaudne õppimine. Kuidas väikelaps õpib? Lapse arengu toetamine lapsevanema poolt.
• Televisiooni ja arvuti mõju väikelapsele.
Loenguid viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised.
Lastel on iseseisvalt või koos hoidjaga võimalus viibida mängutoas.
Loengu tasu annetuslik (2 – 5 EUR)
Lisainfo: Pille Sõrmus e-mail pille.sormus@gmail.com, mob 5669 5364
Mari Peetsalu e-mail mari@maailmad.ee, mob 510 1819
