Osalejate meenutused: Saar-Hunsrück okt.-nov. 2011
Saksamaa Saarimaa osa oli väga künklik. Kogu aeg autoga kooli sõites läksid kõrvad lukku. Kuid viimasel nädalal enam mitte niipalju. Kool oli väga suur. Vahetundides ei saanud klassis olla, sest õpetajad panid klassid lukku.
Toidud olid seal väga head, hakkasin isegi seeni sööma seal, sest pitsa sees olid seened. Aga natuke jama oli see, et söömine oli alles pool kaks, mis oli minujaoks liiga hilja. Hommiku- ja õhtusöögid peredes olid ka väga head.
Eestis mõtlesin ma küll, et kultuur on seal vast sama, aga see oli ikka erinev. Inimesed töötasid vähem ja käisid nädalavahetustel peredega kõiksugustel üritustel. Mina käisin seal, peres olles, minigolfi mängimas, seikluspargis, kontserdil, ujumas mitu korda ja linnades ringi.
Üks asi oli küll Saksamaal Eestist väga erinev, nimelt poode oli palju vähem ja need olid lühikest aega avatud ning nädalavahetustel täitsa suletud.
Aga õpilased seal klassis tundusid küll samasugused nagu Eestis, võibolla olid natuke viisakamad.
8. klassi õpilane Johannes Juhanson




