Koolipere

Õpilased

2014/15 õppeaastal õppis meil 87 õpilast.

2015/16 õppeaastal õpib koolis 91 õpilast 13 omavalitsusest (Põlva-, Võru- ja Tartumaalt).

Käesoleval õppeaastal 2016/ 2017 õpib Rosma koolis 77 õpilast.

Rosma kooli Himmaste majas õpivad III kuni V klassi õpilased ja Rosma koolimajas kõige nooremad ja kõige vanemad koolilapsed – I ja II klass ning VI, VII, VIII ja IX klassi õpilased.

Direktor

  • Matti Orav

Väike kolleegium (personali teemad, vanemate küsimused)

  • Marika Nurmsalu
  • Külli Volmer
  • Raili Toom

Õpetajad 2016/17

  • Eneli Moorast              1. klassi klassiõpetaja, käsitöö
  • Pilvi Saar                     2. klassi klassiõpetaja
  • Ave Tamm                   2. klassi tugiisik
  • Marika Nurmsalu         3. klassi klassiõpetaja, liikumistunnid
  • Anneli Kiudorv             4. klassi klassiõpetaja, käsitöö
  • Raili Toom                    5. klassi klassiõpetaja, keemia
  • Diana Asur                   6.-7.  klassi klassiõpetaja, ajalugu
  • Aivar Piirisild                8. klassi klassiõpetaja, matemaatika,                                               füüsika
  • Gitlin Kütt                     9. klassi kuraator
  • Ivi Gauk                        käsitöö, kunstiõpetus, inimeseõpetus
  • Anne Kuusik                 geograafia, bioloogia, ühiskonnaõpetus
  • Tiia Musting                  matemaatika
  • Külli Volmer                  vene keel, kõnekujundus, draama
  • Riina Velmet                 muusika
  • Tom Martens                inglise keel, 5.klassi puidutöö
  • Kristjan Muuga             kehaline kasvatus
  • Tõnu Lumi                    puidutöö
  • Eve Leppik                    eesti keel ja kirjandus 6.-9.klass
  • Mariliis Hämäläinen      ajalugu 9.klass
  • Pille Sõrmus                  keemia
  • Kai Karell                      (tööleping peatatud)

 

Kooli rütm

Meie kooli igapäevaelu põhineb selle olulise tõsiasja teadvustamisel, et elu kandjaks on rütm. Rütmiline kord on olemas kogu looduses, alates kõige igapäevasemast päeva ja öö ehk valguse ja pimeduse vaheldumise rütmist kuni hingamise ja südame töö väsimatu rütmini inimeses eneses. Kogu kasvamine ja kujunemine kulgeb rütmiliste kordustena. Nii saab areneda terve, korrastatud elujõududega organism, mis on hiljem aluseks tugevale tahtele. Rütmi mõju põhineb kindlustundel, mis lapses tekib – ta orienteerub kindlalt ajas ja ruumis ning säästab lisaks ka energiat – rütm kannab.

Selle teadmisega on koostatud ka waldorfkooli õppeplaan, nii et ta arvestaks ja toetaks areneva lapse vajadusi. See on rütmiline õppeplaan, mille puhul on oluline õppetöö tsüklilisuse printsiip: ühte õppeainet käsitletakse kolm kuni neli nädalat järjest. See võimaldab ainesse süveneda.

Laste koolipäev on liigendatud loomuliku päevarütmi järgi. Päev algab meil kell 8.00 pika põhiainetunniga (1 t. 45 min/2t). Sellele järgnevad ainetunnid (45 min.), kus rõhuasetus on pideval rütmilisel kordamisel: võõrkeeled, muusika, liikumine jne. Päeva lõppu jäävad rohkem praktilise kallakuga õppeained nagu käsitöö, puutöö, aiandus jt.

Sündmused koolis

Igal kuul toimub meie koolis kuupidu, kus lapsed saavad üksteisele ette kanda, mida nad selle aja jooksul õppinud on. “Väikesed” näevad imestusega mida “suured” juba oskavad ning nood omakorda meenutavad oma eelnevaid kooliaastaid. See loob koolis toreda ühe-pere-tunde.

Aastapühad ja nende tähistamine on laste hingele niisama tähtsad kui ihule toit. Kui õpitakse mõistma, mis pühade ajal toimub, siis nähakse, et looduses tuleb iga asi õigel ajal ning see annab lastelegi kindlustunde ja hingerahu.

Nii võimaldab rütm tajuda elu sellisena nagu ta on ning õppida eristama olulist ebaolulisest. Ta aitab jääda alati seesmiselt liikuvaks ning arenemisvõimeliseks läbi kogu elu.