Uudised - Teised meist

Evelin Ilves külastas Rosma külas Johannese kooli ja lasteaeda

20. jaanuar, 2012

Evelin Ilves külastas täna Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda.

Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.

„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta. 

Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus.

Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.

Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.

 

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229

Fotomeenutusi üritusest saad vaadata siit.

 

Koit: Tallinna tudengid lugesid Rosmal sõrmi ja varbaid

20. jaanuar, 2012

«Oleme kolleegiga töötanud waldorfsüsteemis 20 aastat ning nende aastate järel võime öelda, et me enam ei arva, vaid nüüd juba teame, kuidas waldorfpedagoogika lapse arengut toetab. Alustades olime sellest lihtsalt vaimustunud, mistõttu võis selle tee valinuid ka pimesiuskujateks pidada. Nüüd oleme waldorfpedagoogika tulemuslikkuses veendunud,» ütles Rosma lasteaia juhtaja Heli Kudu nende tegemisi Tallinna Ülikoolist uudistama tulnud tulevastele kasvatajatele-õpetajatele.

90-nendad tõid Eestisse mõndagi uut, ka alternatiivpedagoogilised võimalused. Põlvamaalgi leidus grupp lastevanemaid, kes aitasid ühisel nõul ja jõul ellu Johannese Kooli Rosmal, mille juurde avati mõned aastad hiljem ka lasteaed.

Tudengitele Rosmal toimuvast ülevaadet andes ütles Heli Kudu muuhulgas, et lapselt võib käsu korras nõuda seda, teist ja kolmandat, aga kui lapsel puudub turvaline eeskuju, on tulemus kasin või oodatule vastupidine. 

Lapselt võib käsu korras nõuda seda, teist ja kolmandat, aga kui lapsel puudub turvaline eeskuju, on tulemus kasin või oodatule vastupidine

«Laps õpib matkides ja tark täiskasvanu peab sellega last kasvatades arvestama,» rõhutas Heli Kudu.

Lasteaias annab selle eeskuju kasvataja, kodus vanem. See kooslus annab ka vastuse küsimusele, miks nn waldorfvanemad kooli ja lasteaia tegemistes täiel häälel kaasa kõnelevad. Õpetaja ja vanema näol on siin keskkonnas tegemist koostööpartnerite, mitte teenuse saaja ja pakkujaga.

Õppimine lauldes ja mängides

Koolieelses vanuses toimub õppimine hoopis teistmoodi kui hilisemas koolieas. Lasteaiaeas on õppimine kaudne, kaasahaarav protsess, kus olulised pole intellektuaalselt mõttelised operatsioonid, vaid tegevus ja tajumine.

«Enne lugema ja kirjutama hakkamist peab laps teadma kes ta on ja kus ta on. Et leida üles oma olemise kese, tuleb kontakti saada oma kehaga ehk endale n-ö pihta saada. Seda o hea teha lugedes salme ning panna loetu liigutustesse,» selgitas Kudu.

Nii leiavad lapsed valdavalt eesti lasteluuleloomingust loetud salmide abil üles oma sõrmed ja varbad, õpivad väljendama looduse olemust, loomade ja lindude hääli ning iseloomu, jälgima oma tundeid.

Hommikuringis sõrmedel kohalolijaid ja puudujaid üle lugedes saavad selgeks ka numbrid ning kümne piires liitmine-lahutamine. Hommikust hommikusse korratud salmid jäävad pähe pingutuseta. Kogu selle tegevuse eemärk on kinnistada teadmine – ütlen, teen öeldu teoks ja võtan vastutuse.

Kõike eelpoolkirjeldatud teevad Rosma lasteaia lapsed hommikuti 15-20 minutit kestvas hommikuringis. Sellest said osa ka Tallinna tudengid, kellele lasteaednikud Heli ja Laivi tutvustasid tegevusi kolmele hommikuringile kuluva aja vältel. Nii mõnigi tudeng tõdes pärast, et salmide mahamängimine oma kehaga (ehk kujutatavate kinnaste kudumine, varvastest kujutatavate ubade ja herneste otsimine või hiiglasest kääbuseks muutumine), nõudis tähelepanu ja keskendumist.

«Hommikuring ongi see meie nn tund, aga laps ei kuule meilt kordagi, et nii nüüd algab tund, lähme õppima. Laps ei pea teadma, et ta õpib. Lapsele on arusaadav mäng ja kasvataja pädevuses on õppimine mängu sisse peita,» märkis Heli.

Külaskäik tudengi eestvõttel

Tallinna tudengite külaskäik Rosmale sai teoks viimasel kursusel õppiva Kadri Allikmäe initsiatiivil. Õppimise kõrvalt töötab neiu poole koormusega Tallinnas Meelespea waldorflasteaias.

Kadri Allikmäe huvi waldorfpedagoogika vastu sai alguse Rosmalt, kuhu üks siitkandist pärit tuttav ta kord endaga kaasa tõi. «Rosmal avanes mulle tõeline imedemaa. Pärast nähtut olin kindel, et tahan selle alaga sügavamalt tutvust teha,» sõnas Allikmäe. Põhiõpingute kõrvalt avanes Kadril võimalus õppida waldorfpedagoogikat Tartu Ülikoolis toimunud kursusel, kus oma teadmisi täiendasid ka Rosma lasteaednikud.

Tudengeid saatnud õppejõu Maire Tuule sõnul Tallinna Ülikool otseselt alternatiivpedagoogikat ei õpeta. Tuul ise annab nimetatud loenguid Tallinna Pedagoogilises Seminaris. «Alternatiivpedagoogika lülitamisest õppekavasse on küll rääkinud, aga seni tulemuseta. Ometi on igal inimesel sellest on väga palju õppida,» lisas õppejõud, kes ise käis Rosma tegemistega tutvumas möödunud suvel koguperekonverentsi ajal.

Lugu ilmus ajalehes Koit 19.01.2012
Margit Õkva
margit@polvakoit.ee

 

LõunaLeht: haridusminister ütles, et Johannese kool Rosmal on mahekool

20. november, 2011

Võrumaal peetud Uma Meki mahekonverentsil arutleti selle üle, kas mahetootmisel oleks Kagu-Eestis jumet ning mida ja kuidas teha, et siinsest regioonist võiks tulevikus saada Euroopa tuntuim mahepiirkond.

Võrumaal Nursis masinaühistu ruumides peetud Uma Meki mahekonverents eristus kindlasti teistest konverentsidest. Kõigil, ehk pisut kummastavatelgi detailidel oli oma eesmärk, ka kohal. Nimelt soovib Võrumaa masinaühistu hakata panustama maheteenustesse, tootes ja müües mahesöötasid, ning konverentsi käigus said potentsiaalsed kliendid ühistu pakutavaga tutvuda.

Seminariruumi jagati ürituse iseloomule kohaselt hobuste, lammaste ja kitsedega, õues aga ootasid uude koju viimist kaks Heiferi programmi lehma. Söögipauside ajal maitsti Uma Meki ajaloolisi Võrumaa toite, mida pakkusid nii haanimehed kui Piiri köögi tüdrukud Vastseliina linnuse külastuskeskusest.

„Mahekonverents läks üle ootuste hästi korda, kõik seatud eesmärgid said täidetud,” rõõmustas Uma Meki mahekonverentsi korraldaja ning Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas.

Allase sõnul käis ürituselt läbi 230 inimest, kellest suurem osa olid mahetootjad, kuid oli ka riigimehi ning niisama mahetootmise ja -filosoofia huvilisi.

„Tonaalsus oli mahetootmist hästi toetav,” sõnastas Allas, mis talle endale konverentsilt kõrva jäi. „Praegu on maheda osa kogutootmisest suhteliselt väike, aga kõigi esinejate, näiteks nii põllumajandusministri kui ka maaülikooli esindajate väljaütlemistest jäi kõlama, et mahe kogub positiivseid argumente ja sellega peaks edasi minema.”

Konverentsilt jäi õhku mõte, et mahetootmine annab väga häid võimalusi, et inimesed tervislikult ära toita. Praaegu on mahetooteid enda jaoks avastamas või juba need avastanud eeskätt inimesed, keda vaevab mõni allergia, ning lisaks lapseootel ja väikelapsi kasvatavad emad, kes tarbivad mahetooteid eesmärgil, et laps kasvaks võimalikult tervena. Ent mahetooted ei ole mitte ainult nendele sihtrühmadele, mahetootmine on valdkond, mis võiks kaasa aidata paljudele positiivsetele arengutele kogu Kagu-Eestis.

Ülimalt ambitsioonikas plaan

„See konverents andis headele lennukatele ideedele hoogu juurde,” kirjeldas Anti Allas. „Teadvustati võimalusi, mis Kagu-Eestile mahepiirkonnana võiks tulla. Konverents oli tulevasi tegevusi toetav.”

„Visiooni kohaselt võiks Kagu-Eesti aastal 2025 olla tuntuim mahepiirkond Euroopas,” sõnastas konverentsi korraldaja. „See on ülimalt ambitsioonikas plaan, aga see annaks väga palju võimalusi juurde – näiteks turismi-, toitlustus- ja ravisektorile.”

Kagu-Eesti aastaks 2025 tuntuim mahepiirkond Euroopas!

Kolme piirkonna maakondlikud arendusjuhid – lisaks Allasele Põlvamaalt Rutt Riitsaar ja Valgamaalt Ivar Unt – püüdsid ühisettekandes leida võimalusi, kuidas mahepiirkonna ideed ellu viia. Allas ise märkis, et tema hinnangul on ideel, millest on kõik kolm maakonda huvitatud, kandvust. „Mis meil veel on sellist, millega hästi konkureerida?” küsis ettekande tegija. „Kõik eeldused on olemas, et olla esirinnas selle mõttega.”

Anti Allas rõhutas samas, et konverentsil mitteosalenud ja tavapõllumajandusega tegelevad inimesed ei peaks kindlasti pelgama, et nüüd on ametnikud vastava otsuse vastu võtnud ja kõigile hakatakse mahetootmist peale suruma.

„Mahe peab loomulikus protsessis oma võimalused ja õigused kätte võitlema,” selgitas Allas.

Selleks, et mahetootmine suudaks tavatootmisega võistelda, tuleb Allase sõnutsi aga esmalt hulk probleeme ära lahendada, abi loodetakse selleks saada maaülikoolilt. Põhiküsimus on see, kuidas muuta mahetootmine efektiivseks ja selliseks, et hinnavahe tavatoodetega pole nii suur, kui see on praegu.

Mahekonverentsi korraldaja tõi näite: kuigi paljud meist räägivad mahepõllumajandusest, käime paraku ikkagi lastele Säästumarketist süüa ostmas – sest suure hinnavahe korral pole ilusad mõtted paraku teostatavad. Konverentsil arutletigi tõhusama tootmise ja selle tehnoloogiate üle ning Nursis näidati ka üht spetsiifilist mahepõllumaajandusmasinat, mida Eestis on vaid üks, kuid mida on rohkem kasutusel Saksamaa mahetaludes.

Mahe on terve filosoofia

Veel üks mõtteid, mis konverentsil käinutele kõrva jäi, oli see, et mahe pole mitte ainult põllumajandustootmise viis, vaid terve filosoofia. Nii on näiteks haridusminister Jaak Aaviksoo (fakti täpsustusena olgu siiski öeldud, et see oli haridusminister Tõnis Lukas) nimetanud Johannese kooli Rosmal mahekooliks. Mahe hõlmabki Anti Allase sõnul nii eluviisi, keskkonnasäästlikkust, energiatarbimist, põliskultuuri väärtustamist kui ka tarbimisharjumusi.

„Milleski peab piirkond olema parem, miks inimesed seda eelistaksid,” selgitas Allas maheda võimalusi.

Konverentsi korraldaja selgitas, et näiteks juba praegu teeb palju inimesi maalt kaugtööd. Neile tuleks aga juurde anda põhjuseid, miks sellisel moel elada on hea ja mahe võimaldab seda. Kui aga mingis kindlas piirkonnas tekiks rohkem mahepõllumajandustootjaid, siis annaks see juba lisavõimalusi näiteks mesinikele – nemad saaksid müüa mett, mis pole pärit intensiivse põllumajandusega aladelt. Sellist visiooni toetab Allase sõnul ka Euroopa Liit, mis soovibki tuge jagada just omanäolistele piirkondadele.

„Mitmel pool Lääne-Euroopas on kooslused hävinud – meil aga mitte ja meil on täna olemas trumbid,” vahendas mahekonverentsi korraldaja. „Töö- või raviturism oleksid argumendid, miks siin olla. Oma tervis ja elukeskkond on need, mida tulevikus järjest rohkem väärtustatakse.”

Üks mahetootmisega seotud põhiküsimusi on Allase sõnutsi see, kas mahe on ikka selgelt tervislik. Konverentsil sai see küsimus asjatundjate suu läbi vastuse: uuringud on näidanud, et mahetoode on selgelt tervislikum kui tavatoode. Ning kohati võib mahetoode olla juba praegu ka tavalisest saagikam – Jõgeva sordiaretajate katsed on näidanud, et soodsates oludes võib mahekaer anda intensiivkaerast suurematki saaki.

Ent mahetootmisel ja mahepõllumajandusel on veel kõvasti arenguruumi, tõdeti konverentsil.

„Üks selge probleem on see, et praegu läheb mahetoode tavatoodetega sageli ühte katlasse,” nentis Allas. „Selleks tuleb panustada, et mahetooraine jõuaks mahetootena letile.”

„Tootmine peaks olema efektiivsem ja tootmine korraldatud nii, et toote hind oleks taskukohane,” tõi konverentsi korraldaja välja põhilised raskused.

Selleks tuleb aga ka teadusvaldkonnas suuri samme teha.

„Tavapõllumajandust on Eestis aastat sada kõvasti arendatud,” nentis Anti Allas. „Maheasjas on veel palju teha ja uurida. Mahetootmises kasutatav agrotehnika ja tootmisprotsesside korraldamine vajavad palju edasimõtlemist ja teaduslikku lähenemist. Konverentsil oli ka sõnum poliitikutele: uurimistöö ja koolitamise valdkonnas peaks riik toetama rohkem, et Eesti Maaülikoolil oleks rohkem võimalusi.”

Allikas: LõunaLeht

Autor: VIDRIK VÕSOBERG

 

Maaleht: Rosmal tehakse koolitoidurevolutsiooni

13. november, 2011

Johannese kool ja lasteaed Põlva külje all Rosmal on ühed vähestest Eestis, kus lastele antakse lõunaks kohalikust toormest tehtud mahetoitu.

Waldorfi pedagoogikat viljeleva Johannese koolis õppiva 45 lapse lõunamenüüsse kuuluvad näiteks tatrapuder külma hapukurgi-koorekastmega, täisteramakaronid kalakastmega, suvikõrvitsakook ja mustarõikasalat.

Kõrvale saavad lapsed võtta kodus küpsetatud täisteraleiba, hapupiima või laimivett.

Natuke muudetakse nime

Selle menüü panid koolikogukonna palvel kokku alates käesolevast õppeaastast Johannese koolisööklas toimetavad kolm õde, kes on tuntud ka nime all Kolme Sõsara Hõrgutised. Setumaalt pärit, on nad üles otsinud kohalikke talunikke, kelle käest oleks võimalik osta mahedalt kasvatatud aia- ja põllusaadusi, piimatooteid, jahu ja muud.

Päris 100% mahetoitu nad siiski ei tee, sest kõiki tooraineid pole võimalik mahedana saada ja kõik ei mahu ka mõõdukasse eelarvesse. Praegu on ühe lapse päevatoidu hind 1.05 eurot. Selle raha eest saab hommikul tee ja puuvilja ning koolilõuna. 

Tõuke selliseks “koolitoidurevolutsiooniks” andis soov, et lastel tekiks harjumus toituda mitmekülgselt ning kasutada toidu tegemisekshead toorainet.

Väikeses Johannese kooli köögis toimetav üks kolmest sõsarast Kerti Vissel ei eita, et alguses tekitas teistmoodi toit tõrkeid. “Me küsime, kuidas toit maitses ja näeme, kas laps on seda söönud või mitte,” selgitas ta.

Kvaliteeti ei kontrolli keegi

Õdedel on ka mõned nipid, mida peab laste puhul teadma. Näiteks ei tohi liiga ausalt kõike ära rääkida ja toiduainete nimetusi tuleb muuta. Seega on läätsed väikesed herned, kalafrikadelli supp lihtsalt frikadellisupp ja šokolaadi-peedikook šokolaadikook.

Tõuke selliseks “koolitoidurevolutsiooniks”, nagu MTÜ Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ise seda nimetab, andis soov, et lastel tekiks harjumus toituda mitmekülgselt ning kasutada toidu tegemiseks head toorainet.

Vissel tunnistab, et alguses oli nende jaoks väljakutse pakkuda koolitoitu üsna hirmutav. “Kui me vaatasime reegleid, mis riik ette kirjutas, siis me peame isegi mõõtma lapse taldrikul oleva toidu temperatuuri,” kirjeldas Vissel.

“Samas ei kästa mitte üheski reeglis seirata, kui palju lapsed söövad või millist toorainet kasutatakse toidu valmistamisel, kas toorainel on üldse toiteväärtust või kui palju see kaloreid sisaldab.” Vissel tõdes, et praegu tuleb riigi määratud koolitoidu kalorite hulk valdavalt kokku valge nisujahu ja suhkru arvelt. “Samas on aga ju teaduslikult tõestatud, et need mõlemad toiduained pärsivad seedimist,” märkis ta.

Johannese kool on kogunud aga lastevanematelt allkirjad, kus nood nõustuvad, et koolitoidu valmistamisel ei pea jälgima ettenähtud kalorite koguse täitmist, vaid toidu tervislikkust.

Müüt, et tervislik ja võimalikult mahe toit on kallis, ei pea Länkuri hinnangul paika. Ta leiab, et selle jutu puhul on rohkem tegu soovimatusega midagi muuta. “Lihtsam on ju öelda, et lapsed ei söö seda ja teist,” nentis Länkur.
Tema sõnul tuleks mõelda, et mahetoit, tervislik elu- ja mõtteviis ei ole ilmtingimata luksuskaup ja kättesaamatu püüdlus.

“Vaadake, kui palju on tänavapildis ülekaalulisi lapsi, kui palju on kasvanud diabeeti haigestumine, kui palju kaotame elusid vähile,” arutles Länkur.

Katsetus mahesalatiga

Tervislikku ja pooleldi mahetoitu pakutakse ka pisut üle 700 õpilasega Rocca al Mare koolis. Kooli direktor Kaido Kreintaal ütles, et nende kooli toitlustaja Baltic Restaurants Estonia AS hakkas pakkuma täisteratooteid eelmise kooliaasta algusest ja aasta keskel katsetati mahesalatitega. Direktor tõdes samas, et mahetoit on kallim ja pole ka piisavalt tootjaid, et kogu nõudlust rahuldada. Riiklikule koolitoidurahale maksavad Rocca al Mare lapsevanemad omalt poolt 0.64 eurot lisaks.

Mirjam Nutov, Maaleht, lugu ilmus 10.11.2011

Pealtnägija jutustas loo meie vilistlasest

3. november, 2011

02. novembri Pealtnägija tutvustas meie kooli vilistlast – Aleksander Lumi rääkis oma huvist looduse ja ilmaennustamise vastu. Vaata Pealtnägija klippi siit.

Foto: Pealtnägija, ETV

Koit: Kagu-Eesti maakondade arendustöötajad kohtusid Rosma koolis

2. november, 2011

Mõttetu rivaalitsemise asemel asuvad Kagu-Eesti maakonnad tegema koostööd, tuues ühise trumbina välja mahepiirkonna.

Teisipäeval Põlvas kohtunud Põlva, Võru ja Valga maavalitsuse arenguosakondade esindajad külastasid esmalt Johannese kooli ja leidsid nii seal kui ka järgnenud arupidamisel, et kolmel maakonnal on eeldusi eristuda ülejäänud Eestist mahepiirkonnana.

«Maheidentiteet ei ole seotud vaid toidu ja maalähedase eluga, vaid ka mõtteviisi ja maailmavaatega. Viimast esindab ilmekalt Rosma kool, kus käib lapsi kõigist Kagu-Eesti maakondadest,» vahendas Põlva Maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna juhataja kt Rutt Riitsaar.

Rosma koolis jäi Põlvamaa arengujuhile ja ta kolleegidele Anti Allasele ja Ivar Untile kõrvu seegi, et sellest sügisest söövad sealsed õpilased mahetoitu.

Arengutöötajate teadmisel on nii Põlva- kui Võrumaal mahetootjaid päris palju. Valgamaa aga peab oma peamiseks trumbiks energiasäästlikke hooneid ning maheeluviisi. «Ühine on meil kaunis ja puutumatu loodus, millega haakub hästi Põlvamaa tunnuslause «Rohelisem elu»,» märkis Riitsaar.

Ühise mahepiirkonna visiooniga kavatsevad arenguosakondade juhid esmakordselt välja tulla 4. novembril Võrumaal Nursis toimuval mahetoidukonverentsil.

«Tahame seal tuua konkreetseid näiteid selle kohta, mis meie visiooni toetavad. Usutavasti assotseeruvad Põhja-Eesti inimesele siinse kandiga eeskätt puhas loodus ja mõnus koht elamiseks,» leidis Riitsaar.

Seljad tuleb kokku panna

Ühiseid tegevusi alles asuvad arenguosakondade juhid välja mõtlema. «Läbi on jooksnud näiteks idee korraldada Tallinnas Raekoja platsil siinset piirkonda tutvustavad päevad. Igal juhul – kui tahame Põhja-Eesti või Tartuga rinda pista, peame seljad kokku panema,» toonitas Rutt Riitsaar.

Mati Määrits, Koit (13.10.2011)

 

Eesti Ekspress: Koolitoit on ohtlikult ühekülgne!

30. oktoober, 2011

Eesti Ekspressis kirjutab Heidit Kaio, et lastele antakse koolis ühekülgset ja ebatervislikku toitu, sest riik nõuab vaid toidu kalorite jälgimist.

Aga seda, et saab ka teisiti, selgitab leht muuhulgas meie kooli näitel.

Loe edasi Eesti Ekspressist >>